INTERVJUU

Kristi Tiido
AVARA pagari- ja kondiitritöö valdkonnajuht, Eesti Peakokkade Ühenduse liige

Kuidas sai alguse sinu tee kokanduses?

Lapsena meeldis mulle väga küpsetada. Kui oli aeg teha otsus peale 9. klassi edasi õppimiseks, tahtsin minna kondiitriks, kuid nagu selgus, võeti sel aastal kooli õpilasi vastu vaid kokk- kondiitri erialale. Nii saidki õpitud mõlemad oskused ning tegelikult olen suurema osa oma tööelust töötanud just kokana. Minu lapsepõlve unistus oli saada õpetajaks. Nüüd ongi elu kokku viinud minu unistused ja õpitud oskused.

Kokatöö juures paelub mind enim, et see on korraga nii loominguline kui ka praktiline.

Tagasi vaadates on minu arengut kõige rohkem mõjutanud nii kolleegid kokandusmaailmast, kui õppijad ja õpetajad koolis. Kogenud kokad õpetasid mind märkama detaile, planeerima oma tööd ja austama toorainet. Kõige suuremat rõõmu pakuvad mulle täna hetked, kui näen oma õpilaste arengut. On väga hea tunne, kui noor leiab enda jaoks koka eriala võlu, näeb selles oma tulevikku ning pingutab selle nimel.

Kuidas end uute maitsete ja suundadega kursis hoiad?

Hoian silmad ja meeled avatuna. Jälgin sotsiaalmeedias  erinevaid kokkasid ja restorane nii Eestis kui ka mujal maailmas ning loen erialast kirjandust. Kui mõni uus idee või tooraine huvi pakub, proovin selle ise läbi.

Kõige väärtuslikumad teadmised tekivad siis, kui saad ise testida, eksida ja uuesti proovida.

Uute suundadega kursis olekuks annab võimaluse ka noorte kokkadega võistlustel käimine – kuidas me oma oskustega nö suure pildi võrdluses paistame, mida peaks koolis rohkem õpetama või millele tähelepanu pöörama. Arvestan sealt saadud kogemusega nii oma tundides, kui ka kokandusvõistlusi ette valmistades.

Mis on kokanduses sinu jaoks kõige inspireerivam?

Kokanduses ei saa kunagi öelda, et nüüd on kõik õpitud. On olemas klassikalised töövõtted, tehnikad ja kooslused, mis on klassikalise kokakunsti aluseks, samas on palju uusi lähenemisi ja huvitavaid tooraineid.

Ka oma õpilastele selgitan, et esmalt tuleb selgeks saada tähestik ehk õppida selgeks põhitõed ning alles seejärel saab hakata kirjutama, st katsetama ja looma midagi uut ja sinule omast.

Milline on see elutarkus, mida jagaksid kulbiga noortele kokkadele?

Köögitöö on õpetanud mulle koostöö tähtsust ja kannatlikkust. Ükski hea köök ei toimi vaid ühe inimese najal. Parimad tulemused sünnivad siis, kui kogu meeskond liigub ühise eesmärgi nimel.

Olen ka õppinud, et hea toit algab heast toorainest ja hoolivast suhtumisest, ning et lihtsad asjad ei pea olema igavad. Sageli saab parima toiduelamuse just hästi tehtud klassikast, mitte liiga keeruliseks aetud toidust, kus lõpuks puudub mõte.